Eesti Psühholoogide Liidu põhikiri


Üldsätted

  1. Eesti Psühholoogide Liit (edaspidi: EPL) on eesti psühholooge ühendav iseseisev ja sõltumatu mittetulunduslik ühendus, mille üldeesmärgiks on psühholoogia valdkonna arendamine Eestis. Inglise keeles on EPL-i nimetusena kasutusel Estonian Union of Psychologists.
  2. EPL on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast (edaspidi: põhikiri).
  3. EPL on asutatud 31. mail 1988. EPL-i asukohaks on Eesti Vabariik, Tartu.
  4. EPL on asutatud määramata ajaks.
  5. EPL-il on oma pangaarve, pitsat ja sümboolika.
  6. EPL majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
  7. EPL vastutab oma kohustuste täitmise eest talle kuuluva varaga. EPL-i vara moodustub muuhulgas:

7.1. liikmemaksudest;

7.2. juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;

7.3. tulust, mis saadakse EPL-i põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;

7.4. muust tulust, mis on vajalik EPL-i põhikirjalise tegevuse arendamiseks (sh kirjastustegevusest).

Eesmärgid ja tegevused

  1. EPL-i tegevuse eesmärgiks on:

8.1. eesti psühholoogia professionaalne kõrge tase;

8.2. arenenud psühholoogiateadus Eestis ja teadustulemuste efektiivne kasutamine praktikas;

8.3. Eesti Vabariigi elanike psüühiline heaolu;

8.4. eesti psühholoogide kaitstus;

8.5. arenenud sidemed ja infovahetus Eesti ja muude maade psühholoogide vahel.

  1. Seatud eesmärkide saavutamiseks seab EPL oma ülesandeks:

9.1. viia läbi ja toetada tegevusi, mis aitavad kaasa Eesti Vabariigi elanikkonna psühholoogilise heaolu suurenemisele;

9.2. korraldada koolitusi, konverentse ja muid üritusi tõenduspõhiste psühholoogia-alaste teadmiste levitamiseks ja psühholoogide koostöö edendamiseks;

9.3. analüüsida toimuvaid sotsiaalseid protsesse psühholoogiateaduse seisukohalt;

9.4. anda erialaseid eksperthinnanguid, osaleda psühholoogiaga seotud komisjonide töös ja seadusandluse väljatöötamisel;

9.5. anda välja psühholoogia-alaseid kutseid ja aidata kaasa kutseliste psühholoogide ettevalmistamise kvaliteedi tõstmisele Eesti Vabariigis;

9.6. aidata kaasa EPL-i liikmete ja teiste kutseliste psühholoogide paremale erialasele rakendamisele Eesti Vabariigis; toetada nende erialaseid õigusi professionaalse tegevuse arendamiseks;

9.7. arendada psühholoogi kutse-eetikat ja jälgida sellest kinnipidamist;

9.8. olla vahendajaks EPL-i liikmeid puudutavate vaidlus-ja tüliküsimuste lahendamisel:

9.9. anda välja sihtotstarbelisi stipendiume ja autasusid märkimaks ära nende saajate panust psühholoogiasse.

EPL-i liikmed, nende õigused ja kohustused

  1. EPL-i liikmeks saamise eeldus on EPL-i põhikirja ja eetiliste nõuete tunnistamine.
  2. EPL-i liikmeks võib EPL-i juhatuse vähemalt 2/3 liikme nõusolekul vastu võtta isikuid, kel on magistri- või doktorikraad psühholoogias ja kes on esitanud avalduse koos vähemalt kolme EPL-i liikme soovitusega.
  3. EPL-i liikmetel on järgmised õigused:

12.1. võtta osa EPL-i tegevusest vastavalt põhikirjale;

12.2. saada infot EPL-i põhikirjalise tegevuse kohta, muuhulgas esitada EPL-i juhtorganitele ettepanekuid ja arupärimisi;

12.3. osaleda EPL-i üldkoosolekul ja seal hääletada;

12.4. olla valitud kõigisse EPL-i juhtorganitesse;

12.5. kirjalikult volitada teist EPL-i tegevliiget hääletama volitanu nimel kõigis küsimustes juhul, kui ta ise ei saa osaleda EPL-i üldkoosolekul;

12.6. võtta eelistingimustel osa EPL-i korraldatavatest üritustest;

12.7. astuda EPL-ist välja.

  1. Uute liikmete vastuvõtmise korra kehtestab juhatus.
  2. Kõik EPL-i liikmed on kohustatud:

14.1. täitma Põhikirja ja EPL-i eetilisi nõudeid ning EPL-i juhtorganite otsuseid;

14.2. tasuma õigeaegselt EPL-i liikmemaksu summa ulatuses, mille juhatus kinnitab järgmiseks aastaks;

14.3. teavitama EPL-i oma kontaktandmete muutusest;

14.4. hoidma EPL-i head nime ja mitte tekitama EPL-ile kahju.

  1. Liikme võib EPL-ist välja arvata EPL-i juhatuse 2/3 liikmete otsuse alusel põhikirjale mittevastava tegevuse eest, kui ta on kahjustanud EPL-i olulisel määral või kui ta ei ole kahe aasta jooksul tasunud liikmemaksu. Väljaarvamisotsust on EPL-i liikmel õigus protestida aukohtus ja üldkoosolekul.

EPL-i juhtimine

  1. EPL-i juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus
  2. EPL-i kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek.
  3. EPL-i üldkoosoleku ainupädevuses on:

18.1. põhikirja vastuvõtmine ning selles muudatuste ja täienduste tegemine

18.2. ühingu tegevuse eesmärgi muutmine;

18.3. juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse aruannete ärakuulamine ja neile hinnangu andmine;

18.4. majandusaasta aruande kinnitamine;

18.5. juhatuse liikmete arvu otsustamine, juhatuse, revisjonikomisjoni ja presidendi valimine;

18.6. vajaduse korral juhatuse liikme tagasikutsumine;

18.7. EPL-i ühinemise ja lõpetamise otsustamine.

  1. Korraline üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku vähemalt kord aastas. Erakorraline koosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku vähemalt 1/10 EPL-i tegevliikmete nõudel.
  2. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui seal on esindatud üle 1/4 kõigist EPL-i liikmetest.
  3. Üldkoosolekul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub seadustega sätestatud korras/tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.
  4. Üldkoosoleku läbiviimisel elektroonselt teavitatakse liikmeid sellest vähemalt 14 päeva ette, saates osalemiseks vajaliku info (sealhulgas päevakord, toimumise aeg ja koht, e-koosoleku puhul veebilink ja muud nõuded e-koosolekul osalemiseks). Päevakorrale lisatakse juhend virtuaalkanali kasutamise, hääletusprotseduuride läbi viimise jm asjakohase teabega.
  5. Igal liikmel on üldkoosolekul üks hääl.
  6. EPL-i liige võib üldkoosolekul hääletada kuni 5 teise EPL-i liikme nimel.
  7. Üldkoosolek valib salajasel hääletusel lihthäälteenamusega EPL-i juhatuse, presidendi ja revisjonikomisjoni liikmed.
  8. Üldkoosoleku otsused põhikirja muutmise kohta on vastu võetud tingimusel, et otsuse poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
  9. Üldkoosolek kinnitab lihthäälteenamusega juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded.
  10. EPL-i tegevust juhib ja esindab igapäevaselt juhatus, milles on mitte vähem kui 5 liiget ja mitte enam kui 9 liiget.
  11. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks.
  12. Juhatuse pädevus:

30.1. kaitseb ja esindab EPL-i huve ja õigusi;

30.2. valmistab ette ja kutsub kokku üldkoosoleku;

30.3. juhib EPL-i tegevust ning jälgib üldkoosoleku otsuste täitmist;

30.4. otsustab liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise, v.a. juhul, kui liige nõuab küsimuse lahendamist üldkoosoleku otsusega;

30.5. kehtestab uute liikmete vastuvõtmise korra;

30.6. kehtestab järgnevaks aastaks liikmemaksu suuruse ning otsustab võimalike liikmemaksuerisuste üle;

30.7. kinnitab EPL-i eelarve ja tegevusprogrammi;

30.8. otsustab juhatuse liikmete tööjaotuse ja volitused;

30.9. otsustab vajadusel töörühmade ja erialasektsioonide asutamise;

30.10. annab aru üldkoosolekule eelarve ja tegevusprogrammi täitmisest;

30.11. võtab vajadusel tööle palgalisi töötajaid ja otsustab lepingute sõlmimise;

30.12. valdab, kasutab ja käsutab EPL-i vara;

30.13. jagab EPL-i liikmetele erialast ja EPL-i tegevust puudutavat infot;

30.14. kehtestab psühholoogide eetikanõuded ning EPL-i liikmetele ja kutsega psühholoogide erialase eetika rikkumiste kohta esitatud kaebuste menetlemise korra;

30.15. lahendab muid küsimusi, mis seaduse või põhikirjaga pole antud üldkoosoleku pädevusse.

  1. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 4 korda aastas.
  2. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole liikmetest.
  3. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks presidendi hääl.
  4. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult või digitaalselt kõik juhatuse liikmed.
  5. EPL-i esindab õigustoimingutes vastavalt juhatuse kehtestatud korrale kas president, asepresident või üle poole juhatuse liikmetest ühiselt.
  6. Juhatuse liikmele võib maksta tema ülesannete täitmise eest tasu. Juhatuse liikmetele tasu maksmise otsustab üldkoosolek.
  7. EPL-i president on ühtlasi juhatuse liige ja ta valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks, mille möödudes võib teda valida veel üheks perioodiks.
  8. EPL-i president

38.1. juhib EPL-i tegevust juhatuse koosolekute vahelisel ajal;

38.2. korraldab juhatuse tööd ja juhib selle koosolekuid;

38.3. koordineerib EPL-i töörühmade/erialasektsioonide tööd;

38.4. annab oma tegevusest aru juhatusele;

38.5. esindab EPL-i õigustoimingutes.

  1. Presidendi äraolekul asendab teda asepresident, kes on valitud ühingu juhatuse poolt juhatuse esimesel koosolekul.

Aukohus

  1. Aukohtu eesmärgiks on lahendada EPL-i liikmete vaidlus-ja tüliküsimusi ning jälgida, et EPL-i liikmete tegevus oleks vastavuses EPL-i põhikirja ja EPL-i eetiliste nõuetega.
  2. Aukohtusse kuulub kolm liiget, kelle valib üldkoosolek. Aukohtu liikme volitused kehtivad kolm aastat.
  3. Aukohtu liikmed ei tohi kuuluda EPL-i juhatusse.
  4. Aukohus võib otsuste langetamisel kasutada EPL-i väliste ekspertide abi.

Järelevalve

  1. EPL-i finantsmajandusliku tegevuse kontrollimiseks valib üldkoosolek kolmeks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
  2. Revisjonikomisjon on otsustusvõimeline vähemalt kahe liikme kohalolekul.
  3. Revisjonikomisjon kontrollib EPL-i majandustegevust vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas ja esitab revideerimisakti üldkoosolekule.

EPL-i tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine

  1. EPL-i lõpetamine, likvideerimine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. EPL-i likvideerijad määrab üldkoosolek.
  2. EPL-i likvideerimisel järelejäänud vara jagatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist vastavalt Üldkogu otsusele.
  3. Pärast EPL-i lõpetamist antakse vara üle vastavalt tulumaksuseaduse § 11 lõike 2 punktile 4 või sarnastel eesmärkidel tegutsevatele ühingutele.

Sätete kehtetus

  1. Kui põhikirja mõni säte on või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte liikmete Üldkoosoleku otsusega ümber formuleerida või seda täiendada, nii et oleks võimalik saavutada kehtetu sättega taotletud eesmärki. Sama kehtib siis, kui Põhikirja rakendamisel ilmneb täiendamist vajav lünk.

Eesti Psühholoogide Liidu põhikiri (1998- mai 2025)

I Põhiseisukohad

  1. Eesti Psühholoogide Liit (EPL) on vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon, mis tegutseb vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega ja ühendab eesti psühholooge. EPL on asutatud 31. mail 1988. Volikogu asukohaks on Tartu.
  1. EPL-i tegevuse eesmärgiks on:

1) eesti psühholoogia professionaalne kõrge tase;

2) arenenud psühholoogiateadus Eestis ja teadustulemuste efektiivne kasutamine praktikas;

3) Eesti Vabariigi elanike psüühiline heaolu;

4) eesti psühholoogide kaitstus;

5) arenenud sidemed ja infovahetus Eesti ja muude maade psühholoogide vahel.

  1. EPL on juriidiline isik oma pitsati ja sümboolikaga.

II EPL-i ülesanded ja õigused

  1. EPL seab oma ülesandeks:

1) aidata kaasa kutseliste psühholoogide ettevalmistamise kvaliteedi tõstmisele Eesti Vabariigis; luua võimalused ja süsteem kutseliste psühholoogide erialaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks;

2) aidata kaasa EPL-i liikmete ja teiste kutseliste psühholoogide paremale erialasele rakendamisele Eesti Vabariigis; toetada nende erialaseid õigusi professionaalse tegevuse arendamiseks;

3) luua ja teha EPL-i liikmetele kättesaadavaks psühholoogiliste mõõtmis- ja mõjutusvahendite (testid, skaalad, metoodikad, treeningukavad jne.) pank; töötada välja enam kasutatavate metoodikate rahvuslikud normid;

4) kaitsta psühholooge ametkondliku jms. teaduslikku loomevabadust ahistava sekkumise ja omavoli eest;

5) arendada psühholoogi kutse-eetikat ja jälgida sellest kinnipidamist, olla vahendajaks psühholooge ja psühholoogiat puudutavate vaidlus- ja tüliküsimuste lahendamisel;

6) aidata kaasa psühholoogia teadusuuringute läbiviimisele ja tulemuste praktilisele rakendamisele Eesti Vabariigis; viia läbi ja toetada aktsioone, mis aitavad kaasa Eesti Vabariigi elanikkonna psüühilise kaitstuse ja heaolu suurenemisele; analüüsida toimuvaid sotsiaalseid protsesse psühholoogiateaduse seisukohalt;

7) anda eksperthinnanguid ühiskonna ja kultuurielu tähtsamates küsimustes.

  1. EPL-il on õigus:

1) avada ja sulgeda kontosid krediidiasutustes ning sooritada finantsoperatsioone;

2) sõlmida lepinguid ettevõtete, asutuste ja organisatsioonidega ning eraisikutega;

3) moodustada ajutisi töögruppe teaduslike uuringute läbiviimiseks ja finantseerida nende tegevust;

4) anda välja sihtotstarbelisi stipendiume ja autasusid ära märkimaks nende saajate panust psühholoogiasse;

5) asuda otsesidemetesse väljaspool Eesti Vabariiki asuvate psühholoogide organisatsioonide või üksikute psühholoogidega;

6) arendada koostööd teiste riikide psühholoogide ja nende organisatsioonidega, suunata oma stipendiaate välismaistesse uurimisasutustesse staeerima;

7) kontrollida psühholoogilise instrumentaariumi põhjendatud ja adekvaatset kasutamist; atesteerida ja litsentseerida psühholoogiliste mõõtmis- ja möjutusvahendite kasutajaid; jälgida, et kutselised psühholoogid peaksid kinni psühholoogi eetikakoodeksist,

8) korraldada teaduslikke konverentse ja seminare;

9) välja anda psühholoogiaalast kirjandust ja perioodilisi väljaandeid.

III EPL-i liikmed, nende õigused ja kohustused

  1. EPL-i liikmeks võib vastu võtta isikuid, kes tegelevad rakendusliku või uurimusliku psühholoogiaga ja oma tegevusega panustavad psühholoogia arengusse Eestis. Rakenduspsühholoogi pädevuse tõenduseks on kutsekvalifikatsioon ja töö psühholoogina. Psühholoogiateadlase pädevuse tõenduseks on magistrikraad ja kvalifitseeritud uurimistegevus.
  1. EPL-i liikmeks võetakse EPL-i Volikogu vähemalt 2/3 liikmete nõusolekul isik, kes on selleks esitanud avalduse koos vähemalt kolme EPL-i tegevliikme soovitusega.
  1. EPL-i liikmel on õigus:

1) võtta osa EPL-i tegevusest vastavalt põhikirjale;

2) valida ja olla valitud kõigisse EPL-i organitesse;

3) esitada EPL-i Volikogule ettepanekuid ja arupärimisi EPL-i tegevuse kohta;

4) osaleda EPL-i üritustes ja esineda EPL-i väljaannetes;

5) kasutada kõiki EPL-i poolt oma liikmetele võimaldatavaid teenuseid ja materiaalseid vahendeid;

6) kirjalikult volitada teist EPL-i liiget hääletama volitanu nimel kõigis küsimustes juhul, kui ta ise ei saa osaleda EPL-i kongressil;

7) astuda välja EPL-st.

  1. EPL-i liige on kohustatud:

1) täitma käesoleva põhikirja nõudeid ja EPL-i juhtorganite otsuseid;

2) tasuma EPL-i liikmemaksu summa ulatuses, mille Volikogu kinnitab järgmiseks aastaks. Kui EPL-i liige jätab kahe aasta jooksul tasumata liikmemaksu, siis on Volikogul õigus ta liikmeskonnast välja arvata,

3) kinni pidama psühholoogi eetikakoodeksist.

  1. Eesti psühholoogiale või Eesti Vabariigi elanikkonnale erilisi teeneid osutanud isikuid võib valida EPL-i auliikmeks (vt. Lisa).
  1. Põhikirjale mittevastava tegevuse eest võib EPL-i liikme EPL-i Volikogu 2/3 liikmete otsuse alusel EPL-st välja arvata. Väliaarvamisotsust on EPL-i liikmel õigus protestida Aukohtus ja kongressil.

IV EPL-i struktuur

  1. Kongress. EPL-i kõrgeimaks võimuorganiks on kongress, mis toimub vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kongress kutsutakse kokku Volikogu vöi 1/3 EPL-i tegevliikmete nõudel. Kongress on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle 1/4 kõigist EPL-i liikmetest, kes esindavad üle poole EPL-i liikmetest. EPL-i liige vaib hääletada kuni 5 teise EPL-i liikme nimel. Kongress valib salajasel hääletusel lihthäälteenamusega EPL-i presidendi, Volikogu, Aukohtu ja Revisjonikomisjoni liikmed. Kongressi otsused põhikirja muutmise kohta on vastu võetud tingimusel, et otsuse poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Kongress kinnitab lihthääletenamusega presidendi ja Revisjonikomisjoni aruanded. Kongressist ja koosolekutest informeeritakse kõiki EPL-i liikmeld eelnevalt kirjalikult. Kongressi pädevusse kuuluvaid küsimusi võib lahendada referendumi teel, mille läbiviimise otsustab Volikogu või Aukohus.
  1. Volikogu. Kongresside vahelistel ajavahemikel esindab EPL-i liikmeskonna huve üheksaliikmeline Volikogu, millesse kuulub EPL-i president, tema poolt nimetatud EPL-i sekretär ja 7 valitavat Volikogu liiget. Volikogu kinnitab EPL-i eelarve, palgaliste töötajate nimekirja ja palgad. Volikogu liige valitakse neljaks aastaks. Iga kahe aasta järel valitakse ümber vähemalt 3 Volikogu valitavat liiget.
  1. President. President valitakse kaheks aastaks, mille möödudes võib teda valida veel üheks perioodiks. President määrab kaks asepresidenti (Volikogu liikmete hulgast), EPL-i sekretäri ja muud ametikohad, mis on tarvilikud EPL-i juhtimiseks ja tegevuse organiseerimiseks. President koostab EPL-i eelarve, nimetab palgaliste töötajate koosseisu, sõlmib EPL-i nimel lepinguid asutuste ja üksikisikutega. President annab aru Volikogu ees.
  1. Juhatus. EPL-i juhatusse kuuluvad president ja kaks asepresidenti. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada EPL-i kõigis õigustoimingutes.
  1. Aukohus. Aukohus valitakse 3-liikmeline ja liikmete volitused on tähtajatud. Aukohtu liige vöib esitada kongressile palve enda asendamiseks. Aukohtu funktsiooniks on lahendada EPL-i liikmete vaidlus- ja tüliküsimusi; jälgida, et EPL-i liikmete tegevus oleks vastavuses EPL-i põhikirja ja psühholoogi eetilise koodeksiga; kontrollida EPL-i presidendi, Volikogu, ja EPL-i liikmete tegevuse vastavust EPL-i eesmärkidele ja põhikirjale. Aukohtul on õigus välja kuulutada erakorraline EPL-i kongress või referendum juhul, kui tekib küsimus Volikogu vöi presidendi usaldamatusest. Aukohtu liikmed ei tohi kuuluda Volikogusse ja Volikogu liikmed ei või kuuluda Aukohtusse. Aukohtu otsused langetetakse ühel häälel. Kui Aukohus ei suuda langetada ühehäälseid otsuseid, kuulutatakse välja uued valimised.
  1. Revisjonikomisjon. Kolmeliikmeline revisjonikomisjon valitakse EPL-i kongressil kaheks aastaks. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi kuuluda Volikogusse. Revisjonikomisjoni ülesandeks on EPL-i ja selle struktuuriüksuste finants-majandusliku tegevuse kontrollimine.
  1. EPL-i palgalised töötajad ja allüksuste juhatajad alluvad otseselt presidendile.

V EPL-i vahendid

  1. EPL-i vahendid moodustuvad liikmemaksudest, EPL-i majandus- ja kirjastustegevusest; ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vabatahtlikest maksetest ning muudest laekumistest.

VI EPL-i tegevuse revideerimine ja lõpetamine

  1. EPL-i, tema presidendi, Volikogu ja Aukohtu tegevuse revideerimise õigus on igal EPL-i liikmel, aga samuti Eesti Vabariigi Riigikogul või nende poolt moodustatud komisjonidel. EPL lõpetab oma tegevuse 2/3 tegevliikmete poolt langetatud sellekohase otsusega, millega määratakse ka kindlaks allesjäänud vahendite jaotus.

Lisa: EPL-I AULIIKME STAATUS

EPL-i auliikmeks valitakse psühholoogia alal eriti silma paistnud eesti psühholoogiale olulisi teeneid osutanud isikuid. Auliikmeks valitav isik ei pea kuuluma EPL-i liikmete hulka. EPL-i auliikmed valib EPL-i Kongress või Volikogu, põhjendades EPL-i ees oma valikut. EPL-i mittekuuluv isik loetakse EPL-i vastuvõetuks alates auliikmeks valimise hetkest. Auliiget informeeritakse EPL-i tegevusest, ta vabastatakse liikmemaksust ning talle saadetakse tasuta kõik EPL-i trükised