EPL-i LIIKME EETILISED NÕUDED
(EPL Aukohtu poolt välja töötatud 1988. -1989., vastu võetud 1990.)
- Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.
- Psühholoog on ühiskonna teenistuses sedavõrd, kuivõrd ühiskond seisab hea indiviidi heaolu eest.
- Psühholoog ei tee midagi, mis lõppkokkuvõttes võiks indiviidi kahjustada, olenemata võimalikest majanduslikest, ideoloogilistest või poliitilistest õigustustest.
- Psühholoog lähtub oma tegevuses oma kompetentsuse piiridest. Ta ei loo ootusi, mida ta ei suuda täita.
- Psühholoog ei soodusta pettekujutluste, illusioonide, väärarvamuste teket ega levikut.
- Psühholoog ei kasuta oma töös kontrollimata ja teaduslikult põhjendamata töömeetodeid ega vahendeid.
- Psühholoog ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes.
- Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele.
- Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse.
- Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, s.t.
- tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info) konfidentsiaalsuse;
- tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.