Uus aasta ja uued ootused

Usun, et igaühele on tuttav see tunne uue aasta alguses, et nüüd peaks hakkama jälle endale uusi lubadusi andma või uusi eesmärke seadma. Võibolla on isegi kirjas mõned eelmise aasta eesmärgid, millele saab nüüd nn „inventuuri“ teha. Iseenesest on see vahva mäng, aga ainult juhul, kui ka mõni soov või eesmärk on täide läinud või teostunud.

Iseenesest on positiivsete ootuste seadmine tore, sest parem on ikka mõelda tulevikule lootus- ja ootusrikkalt.

Eesmärkide seadmine võib aga tekitada ka stressi ja hirmutunnet. Ehk siis eesmärkide seadmine ei lähtu alati õigest eeldusest. Vaatame mõnda sellist eeldust, mille puhul on ootused valedel alustel.

Ma pole piisavalt hea

Teinekord paneb sisemine teadmine, et ma pole mingis mõttes piisav meid seadma endale eesmärke. Sellisel juhul me võime neid küll täita, aga me ei naudi seda protsessi, sest see pole vabatahtlik, vaid ikkagi kuidagi peale surutud. See on „ma pean“ meeleseisund. Hea oleks mõelda parem, et „ma võin“ või „ma tahan“. Enesesundimine võib anda imelisi tulemusi, st me võime saavutada imelisi asju, aga kas me ka selle juures ennast hästi tunneme?

Ma tahan, et teistel läheks hästi

Teinekord me teeme asju, sest me arvame, et teeme kellelegi midagi head. Sageli me arvame ennast teadvat täpselt, mida teised inimesed tahavad või vajavad. Mõni naine võib mõelda, et ta on kodus veelgi püüdlikum ja parem ema, selle asemel et mõelda, mida ta ise tahab? Pigem on õnnelikum ema rõõmuks kogu perele ja hea meelega tehtud toit maitseb ka justkui paremini. Nii et selle asemel, et mõelda, kuidas saan teisi veelgi paremini teenindada, tegelda hoopis sellega, kuidas ise teha seda selliselt, et ka endal oleks mingi rõõm neist tegevustest.

Inimesel peavad ju eesmärgid olema

Alati ehk ei pea. Inimesed on erinevad. Mõni inimene elab rohkem hetkes ja suudab olla rahul ja realiseerida ennast päris edukalt. Viisaastakuplaan on tänuväärne ja viib kindlasti elus edasi, aga võibolla see pole kõige parem lahendus kõigile. Kui ikka tunned, et eesmärkides seadmine seab pigem raamidesse ja mõjub kuidagi rõhuvalt, siis jäta see ja tee nii nagu endale kõige paremini sobib.

Ma pean teadma, mida ma tahan

Elus on igasuguseid aegu. Vahel on eesootav aeg ja silmapiir selged ja hästi näha, teinekord aga on udu ja suur segadus. Eriti kui oled teinud läbi suured muudatused ja seisad ristteel, siis anna endale piisavalt aega, et asju selgeks mõelda. Selline nn „tühjuse“ aeg on teinekord väga vajalik, sest aitab ehk vanu asju lõpetada ja uusi võimalusi enda jaoks selgeks mõelda. Kiiret pole. Elu on protsess, ega jookse eest.

Mu lähedased ootavad, et ma….

See teema haakub teiste inimeste ootustega meie suhtes. Vanemad ootavad, et ma kooli lõpetamise järel astun ülikooli, mingi hetk abiellun, saan lapsed jne. Need on kõige tavalisemad näited, aga elu on sellised asju täis. Alati ei pea olema ratsionaalne ja loogiline. Vahel võib teha asju ka nii, nagu endale meeldib.

Kõige tähtsam, et oleksid enda vastu hea ja hooliksid iseendast sama palju kui oma lähedastestki. Tänapäeva ootuste ja lootuste keskel on lihtne iseennast ära kaotada. Võibolla ongi uus aasta hea selleks, et korra maha istuda ja mõelda, kes ma olen, miks ma olen ja kui palju ma iseendale meeldin? Vahel võib lasta endal ka õnnetu olla. Peaasi, et see ei muutuks reegliks, vaid jääks pigem erandiks. Märka ja hoia ennast!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga