Unes treenimine võib olla sama efektiivne kui füüsiline treening

Vaimne treening on teadaolevalt sama tähtis kui füüsiline. Selline teadmine kogub üha enam populaarsust, seda enam, et suur hulk uuringuid avab üha enam teadvuse ja liikumise kord müstilistena tundunud seoseid.  Teadaolevalt mõjutab tume alateadvus ja selle iseseisev tegutsemine meie ärkvelolekut päris palju. Oma alateadliku mina treenimine aitab meid meie igapäevases elus.

Neuroteadlane Rodolfo Llinás seostab seda oskust prognoosimise kunstiga. Enne kui hulkrakulistel tekkis teadvus, arenes primitiivsetel organismidel keskkonnas navigeerimiseks närvisüsteem. Organism jäi ellu tänu sellele, et prognoosis, kuhu oleks ohutu liikuda.

Llinás märkas, et mõtlemine aktiveerib motoorsed närvid, mida on vaja meie keha liigutamiseks.  Ta usub, et mõtlemine on liikumise kehasisene vorm. Teadvus on selle nähtuse vaimne representatsioon.  Meie nn vaimne kaart aitab meil prognoosida kuidas me oma keskkonnas liigume.  Meie sisemine GPS loob ja uuendab pidevalt prognoositavat teedevõrgustikku koos mäluga. Liigu sinna, ära sinna mine, käitu nii ja mitte naa jne.

Tippsportlased on seda juba mõnda aega tagasi mõistnud: kujuta visuaalselt enda sportlikku tippsaavutust ja tugevda seeläbi oma aju ja kehavahelisi motoorseid sidemeid.  See tähendabki, et lihtsalt visualiseerimine aktiveerib needsamad närvirakud, mis ka reaalne tegutsemine.  Me võime oma mõtlemisest mõelda.

Seda oleme me teadnud juba mõnda aega.  Mida tähendab aga unes treenimine? Me teame, et piisav puhkus aitab kaasa paremale sooritusele.  Mitmed uuringud tõestavad, et öö läbi tuupimine pole siiski hea soorituse eelduseks. Parem aeg informatsiooni meelde jätmiseks on peale füüsilist treeningut.  See on loogiline, sest me oleme liikumiseks loodud. Raamatutes tuhnimine terve öö ilma magamata pole optimaalne treeningprogramm.  Kaheksa tundi magamist peale õppimist on.

Mis siis toimub selle kaheksa tunni jooksul? Kas me saaksime seda aega kasutada ka treeninguks?

Tuleb välja, et saame.  Dr. Tadas Stumbrys otsustas uurida, kas unes treenimisel on positiivne seos füüsiliste saavutustega.  Ta kasutas selle uurimiseks nn aktiivse unenägemise (lucid dreaming) seisundit, kus teadvus ja alateadvus näiliselt üheks sulanduvad.  Osadel inimestel tuleb see oskus loomulikul viisil välja. Teistel on oma unenägude üle kontrolli saamiseks võimalik kasutada mitmeid treeningmeetodeid, mis lubavad meil igal öösel näha oma peas enda juhitavat kinoekraani.

Stumbrys uurimismeeskonnal oli 4 gruppi katsealuseid —  sagedased aktiivsed unenägijad (25%), vaimse treeningu grupp (23%), füüsilise treeningu grupp (24%) ja kontrollgrupp (kes ei treeninud) (24%). Neil paluti osaleda järjestikustes näppudega koputamise ülesannetes.  Neile määratud harjutuste alguse märguandena kõlas öösel alarmheli. Järgneval päeval mõõdeti, kas tulemused on paranenud.

Testimise lõpuks paranesid kõigi kolme treening-grupi tulemused.  Aktiivsete unenägijate tulemused paranesid huvitaval kombel 3% võrra rohkem füüsiliste treenijate tulemustest ja vaimsete treenijate tulemustest 8% võrra rohkem.

Füüsilise liigutamise eest vastutavad närvimehhanismid on sarnased uuritud teadvuse kolme seisundiga: ärkveolek, teadlik unenägemine ja unistamine:

hiljutine ajupiltide uuring näitas, et närvisüsteemi motoorse juhtimise osa aktiivsus ajus sarnaneb visualiseerimise  ja aktiivse unenägemise käigus toimuva aktiivsusega ajus. See tähendab, et motoorne õppimine visualiseerimise teel on võimalik.

Filosoofiaprofessor Evan Thompson uurib oma raamatus „Ärkamine, unenägemine, olemine“ teadvust läbi aktiivse unenägemise, olles aktiivset unenägemist uurinud juba aastakümneid.  Ta kirjutab, et „unenägemine pole juhuslik, vaid spontaanne vaimne simulatsioon, mis aitab meil endid ette kujutada oma maailmas“.  Olles ärkvel, kujutame me endale ette soovitud reaalsust ja seejärel järgime selle avaldumist.  See on võimalik ka siis, kui tead et näed und.

Laenanud budistlikust filosoofiast mõtte, kirjutab Thompson, et nn „teadlikkuse tunnistamine“ on kogu mõistmise võtmeks, see on midagi, mida me teeme nii teadlikult kui ka alateadlikult.  See on protsess, kus väike mina enda peas kujutab ette füüsilist mina päris maailmas.

Üks võimalus seda sisemist mõtlemise ja tegutsemise dialoogi, tajumist, ennustamist ja liikumist tugevamaks muuta on meditatsioon.  Meditatsioon võimaldab astuda tagasi igapäevastest mustritest ja kujutada ennast ette osana suuremast maailmast, mis muudab meie suhet igapäevasesse tegutsemisse. Sama kehtib ka aktiivse unenägemise kohta.

Kui oled võimeline tekitama aktiivse unenägemise seisundit, saad seda ka juhtida:

Kasuta oma visualiseerimisvõimet une mõjutamiseks. Ole mänguline.  Muuda  ja vääna asju. Avasta une paindlikkus. Sellisel moel kerkib esile mõistuse paindlik iseloom ning sa saad sügavama mõistmise unenäomaailmast kui meie fantaasia tulemusest.

Meie fantaasia on ideede avaldumise vahendiks nii unes kui ilmsi.  Eesmärgi ettekujutamine on esimene samm füüsiliselt selle suunas minemiseks.  Kogu elu on liikumine, alates idee närviraku tasandil aktiviseerimisest kuni liikumisest läbi füüsilise tasandi selle idee teostamiseks.  Teadlik unenägemine on lisaks üks võimalus, mille kaudu oma oskusi veelgi parandada, üks võimalus imetabasel  eneseavastuse ja enesejuhtimise teekonnal.

Allikas: http://www.livescience.com

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga