Miks inimene üldse vajab eesmärki?

Viimasel ajal oleme mõne kliendiga eesmärke arutades jõudnud ühe päris filosoofilise küsimuseni – miks inimene üldse vajab eesmärki? Minu meelest annab sellele küsimusele päris hea vastuse ka Eestis käinud Brian Mayne oma raamatus “Goal Mapping”. Ta rõhutab inimese ja looduse omavahelist seotust ja kooskõla. See tähendab, et igal elaval olendil, olgu ta siis loom, mineraal või juurvili on looduslik soov ellu jääda, liikuda edasi ja kasvada. Seda nimetatakse evolutsiooniks ja seda juhivad loomadel instinktid. See on vajadus ellu jääda.

Inimestel on lisaks instinktidele ka veel intellekt ja intuitsioon, me saame määrata ise oma mõtlemist, käitumist ja harjumusi. Meil on vabadus valida ise oma evolutsiooniline eesmärk.

Kõik universumis on haaratud evolutsiooniprotsessi ja seetõttu eesmärgipärase liikumisega ellujäämise suunas. Loodus areneb läbi osakeste, aatomite ja molekulide organiseerimise keerulistesse struktuuridesse ja eluvormisesse. Looduse pidev eesmärk on areneda ja kasvada. Kuna inimkond on samuti looduse osa, siis sama evotsioonilise muutuse impulss on olemas meis igaühes. Suur erinevus meie ja muude eluvormide vahel on see, et meie saame valida ise suuna oma evolutsioonilisele tungile.

Üks suurimaid kingitusi, mida meile on antud, on võimalus olla reageeriv, ehk me saame ise reageerida omal moel sellele, mis meie elus toimub ja seega ka välja selgitada oma eesmärk. Paljud inimesed ei kasuta seda sünnipärast õigust. On selliseid inimesi, kes ei ole veel kunagi maha istunud ja mõelnud selle peale, mida nad tegelikult tahavad. On ka neid, kes usuvad et neil puudub vabadus ise valida tegevusi ja kontrollida oma elu. Mõned tunnevad lausa vastikustunnet eesmärkide seadmise ees. Nad arvavad, et raha ja materiaalne edu on mingil moel valed või siis et soovida lihtsalt raha pole kuigi “vaimne” tegevus.

Tuntud kõneleja Tony Wilson ütles kord, et “looduses on kaks olekut – roheline ja kasvav või kollane ja hääbuv. Milline neist sa tahad olla?” Enamus inimesi soovib olla roheline ja kasvav, tunnetades enda edasiminekut võrreldes eelmise aastaga. Lisaks materiaalsetele väärtustele võib seda tunnetada ka uute oskuste ja teadmiste omandamise kontekstis. Lisaks võib püüelda selliste saavutuste poole, nagu kvalifikatsiooni tõstmine, eksamite läbimine, mõne enda juures olulise omaduse parandamine (nt olen tolerantsem, hoolivam, kannatlikum, motiveeritum jne).

Ka õnnelik olemine on samasugune eesmärk nagu kõik eelnevalt kirjeldatu. See algab samuti eesmärgi seadmisest või soovi avaldamisest.

Seega, väga lihtsalt öeldes on eesmärkide seadmine kooskõlas elu loomuliku osaga – st edasi liikumisega. Esmapilgul ei pruugi olla see lihtne valik, kas kasvada või hääbuda, aga on siiski vältimatu.

Allikas: Brian Mayne “Goal Mapping”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga