Koristamise keerukusest

Viimasel ajal on avaldatud mitmeid uurimusi selle kohta, kuidas füüsiline ruum mõjutab inimesi psühholoogiliselt. On leitud, et mõju on täiesti olemas. Ka ilma uuringuteta oleme kuulnud ütlemist, et “segane ruum, segased mõtted”. Ma olen korduvalt enda puhul pannud tähele, et kui mul on vaja teha midagi, mis nõuab palju mõttepingutust, siis tahan enne luua korda enda ümber.

Paljudele inimestele on koristamine või korra loomine suur väljakutse. Meile on lapsepõlves õpetatud matemaatikat, õigekirja, isegi hammaste pesemist, aga pahatihti pole meile keegi õpetanud koristamist. Paljudele võib meenuda ema karm käsk – tee oma tuba/kapp korda. Samahästi meenub see vastumeelne tunne ja lootusetus sassis paigale otsa vaadates.

Oleme paljuski tarbimisühiskonnaga täiuslikus kooskõlas ja ostame asju, vahel selliseidki, mida eriti ei vaja. Iseenesest pole selles midagi hullu, aga me ei saa lahti vanadest asjadest ja nii kuhjamegi endale asju, kuni ühel hetkel hakkab see kõik üle pea kasvama.

Hea uudis on see, et koristamist on võimalik õppida ja selles pole midagi häbiväärset. Tänapäeval on välja antud mitmeid toredaid raamatuid, kuidas luua korda oma kodus ja kuidas seda teha võimalikult väiksese stressiga. Kui keegi ütleb, et ma pole koristajaks loodud, siis on tal täiesti õigus. Keegi meist pole koristajaks loodud!

Mõned nipid jagan siinkohal!

  • Korista üks kord ja korralikult!
  • Alusta sellest, et loo endale kujutluspilt sellest, milline su korras kodu võiks olla
  • Koos sellega, et alustad muudatusi oma kodus, võid olla kindel, et midagi muutub ka sinu elus
  • Korista kategooriate, mitte kohtade kaupa, nt alusta kõikidest riietest – terves elamises korraga
  • Koristamist tuleb alustada asjade ära viskamisest. Sorteeri asju selle järgi, mida kasutad, mitte selle järgi, mida ei kasuta
  • Tee koristamisest sündmus – ära korista iga päev, vaid üks kord ja korralikult. Nii saad koristada kasvõi ainult 2 korda aastas
  • Suhtu koristamisse, kui lihtsalt asjadega ümber käimisesse. Lihtsalt asju on lihtne ümber tõsta, korrastada ja ära visata
  • Valides asjade kategooriat, millest koristamist alustada, vali kõige vähem emotsionaalset sidet tekitavatest asjadest, näiteks riided, mis pole meile (enamasti) emotsionaalselt olulised. Kõige viimaseks võiksid jätta nt fotod ja vanad dokumendid, kuna nende asjade sorteerimiseks on vaja vilumust, mille oled juba saavutanud riiete sorteerimisel
  • Ära näita teistele pereliikmetele, mida soovid ära visata. Vastasel juhul sorteerivad nad sealt välja mitmeid esemeid, mida arvavad endil vaja minevat. Uskuge mind – tegelikult nad ei vaja neid.
  • Ära muretse selle pärast, et sinu pere ei korista. Kui näitad ise head eeskuju, siis mõjutad sellega ka oma pereliikmeid.

Kõik need nipid on võetud Marie Kondo raamatust “The Life Changing Magic of Tidying Up”. See pole kindlasti kõik, abivahendeid on palju, mis kõik on abiks koristamisel.

Kui tunned, et üksi hakkama ei saa, siis kirjuta mulle triin@psyhholoogia.ee. Nõustamine on siin hea abivahend.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga