Heatahtlikkus enese suhtes – edu võti?

Enesehinnangu parandamiseks on välja antud tohutul hulgal eneseabiõpikuid. Suurem osa sellistest õpikutest aitab ühelt poolt välja selgitada madala enesehinnangu põhjuseid ja teiselt poolt viise, kuidas seda suurendada. See on oluline, kuna kõrget enesehinnangut peetakse tänases ühiskonnas edukuse üheks alustalaks. Selle loogika järgi jõuad sa elus edasi siis, kui arvad ise et oled hea.

Loomulikult pead sa olema päris võimas, et sa ise ka seda pidevalt usuksid – nii elad sa pideva terrori all, kartes teha vigu. Kui aga peaksid tegema mõne vea, siis tunned ennast löödult. Pöörates oma tähelepanu nendele asjadele, mis tulevad sul hästi välja on sinu ainus kaitse. Keskendumine headele asjadele töötlevad su ego selliselt, et unustad need asjad, milles sa pole hea. Niiviisi toimides suudad isegi elada rahuldustpakkuvat elu.

Viimase aja uuringud näitavad aga, et kõrge enesehinnang ei ole suurema edukuse eelduseks. Kuigi kõrgema enesehinnanguga inimesed usuvad, et nad on edukamad, siis tegelikkuses nad ei ole seda. Kõrge enesehinnang ei tee sinust efektiivsemat juhti, paremat armastajat, tervislikuma eluviisi viljelejat või intervjuul atraktiivsemat või usutavamat vestlejat.

Üha kasvav uuringute hulk (sh Juliana Brienesi ja Serena Cheni uuring) annab kinnitust, et heatahtlikkus enese suhtes on veelgi parem edukuse eetingimus.

Heatahtlikkus enese suhtes on mõistmise ja lahkusega suhtumine enda vigadesse ja puudustesse. See kinnitab ütlust, et eksida on inimlik.

Sellisel moel endasse suhtudes sa ei mõista rasketel aegadel ennast hukka, samuti ei otsi oma ego kaitsmiseks endas ainult tugevaid külgi. Heatahtlikkus enda vastu aitab kaasa suuremale heaolule, optimismi ja õnnelikkuse kasvule. Samuti vähendab see ärevust ja depressiooni.

Heatahtlikkus enese suhtes tekitab küll hea enesetunde, aga kuidas see mõjutab meie käitumist? Kas pole nii, endaga karmimad ja tungiga alati parim olla on suurema tõenäosusega need edukad inimesed?

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt aru saada, mida heatahtlikkus enese suhtes pole. “Lati alla laskmine” või “asjadel minna laskmine” pole kindlasti see. Olles enda suhtes lahke ja tolerantne tuleb sul ikkagi võtta vastutus oma tegude eest.

Samuti saad olla tolerantne enda suhtes ka siis kui püüdled väljakutsuvaid eesmärke. Oluline pole mitte ainult see, kuhu sa tahad jõuda, vaid ka kuidas sa suhtud tõusudesse ja mõõnadesse sellel teekonnal. Tegelikult näitavad uuringud, et kui oled heatahtlik enda suhtes, siis on sul suurem tõenäosus jõuda ka tegelikult sihtpunkti.

Brienes ja Chen oma uuringutes palusid osalejatel võtta kas heatahtlik või enesekindel hoiak tagasilöögi või ebaõnnestumise suhtes. Näiteks, kui peegeldada isiklikku nõrkust, siis mõnel paluti ette kujutada et ta räägib endaga oma nõrkusest kaasatundval ja mõistval moel. Mida ta endale ütleks?

Teistel paluti suunata tähelepanu oma enesehinnagu tõstmisele: “Kujuta ette et sa räägiksid endaga oma nõrkusest pöörates hoopis tähelepanu oma positiivsetele omadustele. Mida sa endale ütleks?”

Inimesed, kes kogesid heatahtlikku suhtumist olid enamalt valmis nägema oma nõrkusi muudetavana. Heatahtlik suhtumine endasse tegelikult suurendas nende motivatsiooni ennast parandada ja sama viga tulevikus mitte korrata.

See suurendas ka motivatsiooni parema soorituse tegemiseks. Näiteks ühes uuingus anti testis läbikukkunud osalejatele võimalus parandada testi tulemusi kordustestiga. Enda suhtes heatahtlikud osalejad õppisid 25% kauem ja said paremaid tulemusi kui enesehinnagut suurendava mõtteviisiga osalejad.

Miks heatahtlikkus enda vastu on nii võimas? Sellepärast, et see pole hindav ja ego pole kaastaud. Sa võid oma vigadele ja puudustele otsa vaadata, ilma et tunneksid ennast halvema inimesena. Sa saad realistliku pildi oma võimetest ja tegevustest ning selgitad välja, mida tuleb järgmisel korral teisiti teha.

Kui sa aga kaitsed oma enesehinnagut, siis ei saa sa endale ausalt otsa vaadata. Sa ei saa tunnistada oma vajadust paremaks muutuda, kuna pead siis ka tunnistama oma nõrkusi ja puudusi – ohtusid enesehinnangule, mis loovad ärevaid ja depressiivseid tundeid. Kuidas sa saad õppida tegema asju õigesti kui sa ei tunnista endale oma vigu?

Tõde on see et kõik inimesed teevad palju vigu – ka kõige edukamad meist. Põhiline edukuse võti on neist vigadest õppida ja edasi liikuda. Kuid igaüks ei tea, kuidas. Olles enesega heatahtlik on see “kuidas”, mida oled otsinud. Nii et ole enda suhtes leebe!

Allikas: Psychologytoday.com

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga