Heatahtlikkus enese suhtes – edu võti?

Enesehinnangu parandamiseks on välja antud tohutul hulgal eneseabiõpikuid. Suurem osa sellistest õpikutest aitab ühelt poolt välja selgitada madala enesehinnangu põhjuseid ja teiselt poolt viise, kuidas seda suurendada. See on oluline, kuna kõrget enesehinnangut peetakse tänases ühiskonnas edukuse üheks alustalaks. Selle loogika järgi jõuad sa elus edasi siis, kui arvad ise et oled hea.

Loomulikult pead sa olema päris võimas, et sa ise ka seda pidevalt usuksid – nii elad sa pideva terrori all, kartes teha vigu. Kui aga peaksid tegema mõne vea, siis tunned ennast löödult. Pöörates oma tähelepanu nendele asjadele, mis tulevad sul hästi välja on sinu ainus kaitse. Keskendumine headele asjadele töötlevad su ego selliselt, et unustad need asjad, milles sa pole hea. Niiviisi toimides suudad isegi elada rahuldustpakkuvat elu.

Viimase aja uuringud näitavad aga, et kõrge enesehinnang ei ole suurema edukuse eelduseks. Kuigi kõrgema enesehinnanguga inimesed usuvad, et nad on edukamad, siis tegelikkuses nad ei ole seda. Kõrge enesehinnang ei tee sinust efektiivsemat juhti, paremat armastajat, tervislikuma eluviisi viljelejat või intervjuul atraktiivsemat või usutavamat vestlejat.

Üha kasvav uuringute hulk (sh Juliana Brienesi ja Serena Cheni uuring) annab kinnitust, et heatahtlikkus enese suhtes on veelgi parem edukuse eetingimus.

Heatahtlikkus enese suhtes on mõistmise ja lahkusega suhtumine enda vigadesse ja puudustesse. See kinnitab ütlust, et eksida on inimlik.

Sellisel moel endasse suhtudes sa ei mõista rasketel aegadel ennast hukka, samuti ei otsi oma ego kaitsmiseks endas ainult tugevaid külgi. Heatahtlikkus enda vastu aitab kaasa suuremale heaolule, optimismi ja õnnelikkuse kasvule. Samuti vähendab see ärevust ja depressiooni.

Heatahtlikkus enese suhtes tekitab küll hea enesetunde, aga kuidas see mõjutab meie käitumist? Kas pole nii, endaga karmimad ja tungiga alati parim olla on suurema tõenäosusega need edukad inimesed?

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt aru saada, mida heatahtlikkus enese suhtes pole. “Lati alla laskmine” või “asjadel minna laskmine” pole kindlasti see. Olles enda suhtes lahke ja tolerantne tuleb sul ikkagi võtta vastutus oma tegude eest.

Samuti saad olla tolerantne enda suhtes ka siis kui püüdled väljakutsuvaid eesmärke. Oluline pole mitte ainult see, kuhu sa tahad jõuda, vaid ka kuidas sa suhtud tõusudesse ja mõõnadesse sellel teekonnal. Tegelikult näitavad uuringud, et kui oled heatahtlik enda suhtes, siis on sul suurem tõenäosus jõuda ka tegelikult sihtpunkti.

Brienes ja Chen oma uuringutes palusid osalejatel võtta kas heatahtlik või enesekindel hoiak tagasilöögi või ebaõnnestumise suhtes. Näiteks, kui peegeldada isiklikku nõrkust, siis mõnel paluti ette kujutada et ta räägib endaga oma nõrkusest kaasatundval ja mõistval moel. Mida ta endale ütleks?

Teistel paluti suunata tähelepanu oma enesehinnagu tõstmisele: “Kujuta ette et sa räägiksid endaga oma nõrkusest pöörates hoopis tähelepanu oma positiivsetele omadustele. Mida sa endale ütleks?”

Inimesed, kes kogesid heatahtlikku suhtumist olid enamalt valmis nägema oma nõrkusi muudetavana. Heatahtlik suhtumine endasse tegelikult suurendas nende motivatsiooni ennast parandada ja sama viga tulevikus mitte korrata.

See suurendas ka motivatsiooni parema soorituse tegemiseks. Näiteks ühes uuingus anti testis läbikukkunud osalejatele võimalus parandada testi tulemusi kordustestiga. Enda suhtes heatahtlikud osalejad õppisid 25% kauem ja said paremaid tulemusi kui enesehinnagut suurendava mõtteviisiga osalejad.

Miks heatahtlikkus enda vastu on nii võimas? Sellepärast, et see pole hindav ja ego pole kaastaud. Sa võid oma vigadele ja puudustele otsa vaadata, ilma et tunneksid ennast halvema inimesena. Sa saad realistliku pildi oma võimetest ja tegevustest ning selgitad välja, mida tuleb järgmisel korral teisiti teha.

Kui sa aga kaitsed oma enesehinnagut, siis ei saa sa endale ausalt otsa vaadata. Sa ei saa tunnistada oma vajadust paremaks muutuda, kuna pead siis ka tunnistama oma nõrkusi ja puudusi – ohtusid enesehinnangule, mis loovad ärevaid ja depressiivseid tundeid. Kuidas sa saad õppida tegema asju õigesti kui sa ei tunnista endale oma vigu?

Tõde on see et kõik inimesed teevad palju vigu – ka kõige edukamad meist. Põhiline edukuse võti on neist vigadest õppida ja edasi liikuda. Kuid igaüks ei tea, kuidas. Olles enesega heatahtlik on see “kuidas”, mida oled otsinud. Nii et ole enda suhtes leebe!

Allikas: Psychologytoday.com

Miks inimene üldse vajab eesmärki?

Viimasel ajal oleme mõne kliendiga eesmärke arutades jõudnud ühe päris filosoofilise küsimuseni – miks inimene üldse vajab eesmärki? Minu meelest annab sellele küsimusele päris hea vastuse ka Eestis käinud Brian Mayne oma raamatus “Goal Mapping”. Ta rõhutab inimese ja looduse omavahelist seotust ja kooskõla. See tähendab, et igal elaval olendil, olgu ta siis loom, mineraal või juurvili on looduslik soov ellu jääda, liikuda edasi ja kasvada. Seda nimetatakse evolutsiooniks ja seda juhivad loomadel instinktid. See on vajadus ellu jääda.

Inimestel on lisaks instinktidele ka veel intellekt ja intuitsioon, me saame määrata ise oma mõtlemist, käitumist ja harjumusi. Meil on vabadus valida ise oma evolutsiooniline eesmärk.

Kõik universumis on haaratud evolutsiooniprotsessi ja seetõttu eesmärgipärase liikumisega ellujäämise suunas. Loodus areneb läbi osakeste, aatomite ja molekulide organiseerimise keerulistesse struktuuridesse ja eluvormisesse. Looduse pidev eesmärk on areneda ja kasvada. Kuna inimkond on samuti looduse osa, siis sama evotsioonilise muutuse impulss on olemas meis igaühes. Suur erinevus meie ja muude eluvormide vahel on see, et meie saame valida ise suuna oma evolutsioonilisele tungile.

Üks suurimaid kingitusi, mida meile on antud, on võimalus olla reageeriv, ehk me saame ise reageerida omal moel sellele, mis meie elus toimub ja seega ka välja selgitada oma eesmärk. Paljud inimesed ei kasuta seda sünnipärast õigust. On selliseid inimesi, kes ei ole veel kunagi maha istunud ja mõelnud selle peale, mida nad tegelikult tahavad. On ka neid, kes usuvad et neil puudub vabadus ise valida tegevusi ja kontrollida oma elu. Mõned tunnevad lausa vastikustunnet eesmärkide seadmise ees. Nad arvavad, et raha ja materiaalne edu on mingil moel valed või siis et soovida lihtsalt raha pole kuigi “vaimne” tegevus.

Tuntud kõneleja Tony Wilson ütles kord, et “looduses on kaks olekut – roheline ja kasvav või kollane ja hääbuv. Milline neist sa tahad olla?” Enamus inimesi soovib olla roheline ja kasvav, tunnetades enda edasiminekut võrreldes eelmise aastaga. Lisaks materiaalsetele väärtustele võib seda tunnetada ka uute oskuste ja teadmiste omandamise kontekstis. Lisaks võib püüelda selliste saavutuste poole, nagu kvalifikatsiooni tõstmine, eksamite läbimine, mõne enda juures olulise omaduse parandamine (nt olen tolerantsem, hoolivam, kannatlikum, motiveeritum jne).

Ka õnnelik olemine on samasugune eesmärk nagu kõik eelnevalt kirjeldatu. See algab samuti eesmärgi seadmisest või soovi avaldamisest.

Seega, väga lihtsalt öeldes on eesmärkide seadmine kooskõlas elu loomuliku osaga – st edasi liikumisega. Esmapilgul ei pruugi olla see lihtne valik, kas kasvada või hääbuda, aga on siiski vältimatu.

Allikas: Brian Mayne “Goal Mapping”

Loomingulisus on oskus mitte anne

Psychology Today artikkel loomingulisusest annab lootust kõikidele neile, kes on siiani arvanud, et loomingulisus on anne ja mitte oskus.

Loomingulisus pole tänapäevases tohutu suures konkurentsikeskkonnas enam kunstnike ja leiutajate pärusmaa. Turg muutub kiiresti ja ettevõtted peavad kas “kohanema või surema”, kui kasutada Inteli tegevjuhi Andrew Grove sõnu. Iga ettevõtte vajab inimesi, kes suudavad välja mõelda uusi ideid; inimesi, kes mõtlevad välja uusi kasutusvõimalusi uutele toodetele, uusi võimalusi müügitehingute sooritamiseks, uusi meetodeid produktiivsuse suurendamiseks või uusi viise teha rohkem vähema pingutusega.

Väga paljud inimesed kahjuks ei usu, et neil on olemas loomingulised võimed. Enamus inimesi arvab, et loomingulisus on anne, millega ainult mõned on siia ilma sündinud. Selline arusaam juurdub tavaliselt kooliaastatel, kus lapsed on sunnitud süsteemi ja õpetajate käsu järgi kohanema. Tegelikult on heaks uudiseks see, et loovus on siiski oskus, mida annab arendada igas vanuses. Ajastus ei saaks parem olla, kuna loovus dikteerib sageli ellujäämise tänases majanduskeskkonnas. Kuidas siis muutuda loovamaks inimeseks?

Albert Georgyi, Nobeli auhinna laureaat ja C-vitamiini avastaja pakkus välja vastuse: “Avastamine on näha midagi, mida igaüks on näinud ja mõtlemine, mille peale keegi ei ole tulnud”. Kui sa aga hakkad mõtlema kõikide igapäevaste asjade peale, siis ei tule midagi erilist ja uut nende kohta pähe. Selle põhjuseks on asjaolu, et vaatad asju sama pilguga nagu kogu aeg enne seda. See tähendab, et tehes asju nii nagu oled kogu aeg teinud, siis saad seda mida oled kogu aeg saanud. Põhiline lahendus oleks hakata vaatama asjadele teise perspektiiviga.

Loomingulisuse ülejäänud osa moodustab probleemide lahendamine või vajaduste rahuldamine. Mõnikord on see nii lihtne, nagu Platon kirjutas: “Vajadus on leiutise ema”. Platon tahtis sellega öelda, et me oleme kõige loomingulisemad sunnitud olukorras.

Me oleme ka siis loomingulised kui miski meid häirib. Mõtle järele, milliseid tegevusi sa kodus või tööl teed? Kindlasti on nende hulgas selliseid, mida üle kõige vihkad. Need on tavaliselt tegevused, mida sa ei saa tegemata jätta. Sellised ülesanded annavad võimaluse tulla mõne loomingulise lahenduse peale, mis muudab selle tegemise paremaks ja lihtsamaks. Peale sinu võib olemas olla veel tuhandeid inimesi, kes selle tegevuste tegemist samuti vihkavad. Nii saabki lahenduse muuta miljoni dollari ideeks. Kui suudad lisada rahalise motivaatori ärritava probleemi lahendamiseks, siis oled leidnud tee teise loomingulisust suurendava võimaluseni – teenida raha.

Üks võimalus suurendada enda loomingulist mõtlemist on vaadelda innovatiivseid inimesi ja jäljendada nende omadusi. Kõikidel loomingulistel inimestel on kolm põhilist omadust.

Esimene ja kõige olulisem on teadmine, et nad on loomingulised. Üheksakümmend protsenti loomingulisusest koosneb usust, et sa seda oled. Sellest tuleneb ka enesekindlus, et õige vastus tuleb pähe siis kui vajadus tekib.

Teine oluline omadus loomingulistel inimestel on mõtlemise paindlikkus. Innovatiivsed inimesed ei mõtle traditsiooniliselt ega suhtu asjadesse nii nagu kõik teised. Sellised inimesed liiguvad hoopis teises suunas. Teiste sõnadega, nad on valmis võtma riske ja murdma reegleid.

Kolmas ja olulisemaid loominguliste mõtlejate omadusi on avatus uutele kogemustele ja erinevatele vaatenurkadele. Avades oma meeli uutele stiimulitele loovad nad uusi sidemeid oma ajuneuronite vahele ja avavad seeläbi uusi mõtlemise kanaleid. Olles vastamisi probleemidega on neil ajus olemas abistav lisavõimsus.

Mõnikord tuleb meil ennast sundida midagi uut proovima. Sinu probleemide lahendamiseks vajalik motivatsioon on edukuse põhiline faktor. Alustada tuleks sellest, et defineerid probleemi nii täpselt kui saad. Seejärel tuleb sellele pühendada kõvasti aega ja energiat. Kui su soov on piisavalt suur ja oled panustanud piisavalt, siis su alateadlik meel töötab edasi 24/7. Tavaliselt tuleb lahendus pähe siis kui seda kõige vähem ootad. Albert Einstein tuli E=MC2 peale unes.

Üks hea võimalus ennast uutele stiimulitele avada on ka rohkem lugeda. Loe erinevaid ajakirju, mitte lihtsalt meeldivaid ja enda jaoks huvitavaid. Vali selliseid teemasid, mille kohta väga vähe tead.

Teiseks, kuula erinevaid raadiosaateid. Vali tavapärasest erinevaid formaate ja stiile. Sunni ennast omandama või vähemalt kogema uusi nn “maitseid”.

Loominguline eluviis on vahva, aga vahel vajad vastuseid kohe praegu ja midagi ei tule pähe. Siinkohal aitab kirjutamine. Pane kirja kõik, mida antud probleemi kohta tead. Pane tähele kõiki aspekte mis seda mõjutavad ja mida see problem mõjutab. Kujuta ette et kirjutad aruannet kellelegi, kes ei tea selle teema kohta midagi aga peab kõike teadma. Selline kirjutamise protsess sunnib sind vaatama probleemi mitme nurga alt ja teine perspektiiv on sageli töötava idee võtmeks.

Loomingulise mõtlemise arendamine valmistab sind ette raskete olukordadega toimetulekuks. Samuti märkad paremini võimalusi, mida teised mööda lasevad. Lisaks sellele naudid elu rohkem kui varem. Olles avatud kõigele uuele, avad ennast võimalustele. Kui teed erinevaid valikuid, tekib uusi mõtteid. Elu muutub hoopis huvitavamaks.

Allikas: PsychologyToday.com

Viis moodust unistamise hirmust üle saamiseks

Ainuke hirmus asi on hirm ise. Oma unistused täitnud inimestel on lihtne öelda – ma tegin selle ära. Selle pärast neid ka austatakse.

Kuid sina pole veel sinna jõudnud ja oma unistusi täitnud. Aga sa tead, et sinus on midagi sellist, mis on suurem sinust endast, sinu autost või majast. Sa tead, et sinu idee on hea ja sinu visioon on selge. Kuid sa ei suuda tekitada endas julgust oma unistust püüda.

Võibolla ei saa sa üle täiesti ratsionaalsest murest igakuise palgaraha jätmise suhtes? Palk ju võimaldab sulle toredaid asju nagu toit või kodulaen.

Võibolla oled sa proovinud, aga ebaõnnestunud ning häbisse või pankrotti jäänud? Võibolla sa kahtled, kas sul on piisavalt võimeid oma unistuste ellu viimiseks?

Tegelikult see ongi riskide võtmise sisuks. See ongi põhjus, miks mõni saab korraliku tasu.

Palgapäev, katus peakohal ja kuulikindel ego on kõik väga toredad asjad. Turvalisus on aga illusion, mis vangistab isegi kõige parimad ja targemad meie hulgas.

Siinkohal on loetletud 5 meeldetuletust, mis aitavad sinu unistustel elus ja kesksel kohal püsida.

Näed ennast läbikukkumas ja see paneb sind hirmu tundma, mitte vastupidi.

Inimesed arvavad, et meie emotsioonid kutsuvad esile käitumise – me näeme tiigrit, ütleme enestele, et me kardame teda ja siis paneme jooksu. Tegelikult pole see nii. James – Lange emotsioonide teooria ütleb, et asjad käivad hoopis teistpidi. Me näeme tiigrit, pistame jooksu, märkame, et meie süda lööb 200 korda minutis ja sellest järeldame, et me oleme hirmunud. Kõige lihtsam viis julgust suurendada? Tee pisikesi samme oma unistuste selgitamisel ja ellu viimisel. Ühel hetkel muutub läbitud tee selliseks, mis võimaldab meil tagasi vaadates tunnetada endas üha kasvavat julgust.

Sinu hirm palgapäeva kadumise ees on tõenäoliselt üle võimendatud.

Psühholoogid on näidanud, et enamus hirme ei ole nii ohtlikud kui me arvame. Selline hirm tuleneb inimeste tendentsist mõelda must-valgelt, st kõik või mitte midagi raamides. Näiteks kui ütled kindla sissetuleku üles, siis sured kindlasti nälga? Tegelikult on arvete maksmine keerulisem ilma kindla sissetulekuta, aga selleks on ajutise iseloomuga tööd, säästud jne. Seega pane kirja kõik võimalused kuidas saaksid igakuist kulu katta lühiajaliste vahenditega. Märkad ka ise kui suur on su valik tegelikult.

Sinu hirm asutada ettevõte tuleneb sellest, et tead kedagi oma tutvusringkonnast, kes ebaõnnestus totaalselt.

Kui inimesed on ärevuses või depressioonis, siis me mingil põhjusel kaldume märkama paremini elu negatiivseid aspekte ja ignoreerime kõike muud. See omakorda muudab meie tuju veel halvemaks, aga ka blokeerib võimaluse liikuda positiivses suunas. Selleks et võidelda sellise tunnetusliku veaga, rõhuta positiivset. Loe kokku inimesed, kes on kiitnud su uut ideed ettevõtluseks. Pane tähele igat korda, kui oled ennast ületanud. Kui hakkad märkama präänikut ja ignoreerima piitsa, oled üllatunud positiivsete tulemuste paljususest.

Sa ei tule ära palgatöölt, kuna see on “vale, vastutustundetu, hoolimatu teiste suhtes jne”

Ühte kõige enam levinud tunnetuslikke vigu on kirjeldanud Neo – Freudi koolkonna esindaja Karen Horney. Seda nimetatakse ma pean türanniaks. Dr Horney tõi välja, et paljud meist on ummikus, kuna me ütleme endale, et me peame midagi tegema või ei tohi midagi teha. Selline enda sundimine on aga vale. Üks klassikaline näide – ma ei tohi endas kunagi kahelda. Sellise mõttemustri järgi on üksainus kord kui oled ettevaatlik või planeerid midagi pikemalt selle mõttemustriga vastuollu minemine. Selle tulemusena teed ennast maha – ma olen tõeline argpüks. Progress jääbki tegemata.

 

Allikas: Forbes.com

valmisolekust

Tänase päeva mõte:

Oodata seda, et oled millegi tegemiseks valmis, on hull asi. Mul on selline tunne, et mitte keegi pole mitte kunagi millegi tegemiseks valmis. Sellist asja, nagu olla millekski valmis, pole peaaegu olemaski. On ainult praegune hetk.

Hugh Laurie

11 sammu, mis suurendavad motivatsiooni

Motivatsioon on üks ütlemata tore asi… kui teda on. Mida teha siis, kui eesmärk kaob üha kaugemale ja motivatsioon hakkab üha enam muutuma olematuks?

Paljud uuringud on tõestanud, et eesmärkide seadmine suurendab inimeste motivatsiooni ja seega ka nende tegutsemisvõimekust. Meeste ja naiste vastuvõtlikkus eesmärkide seadmisele on aga erinev.  Üks hiljutine uurimus näitas, et mehed on eesmärkidele vastuvõtlikumad ja reageerivad neile paremini kui naised. Kui eesmärkide seadmine töötab naiste puhul vähem teatud olukordades, siis on see ikkagi üsna efektiivne mõlema soo puhul. Üldiselt suurendavad olemasolevad eesmärgid ülesannete täitmise kiirust nii meestel kui naistel.

Kuidas siis ikkagi motivatsiooni suurendada?

  1. Selgita oma eesmärgid ja proovi olla nii üksikasjalik kui võimalik. Jälgi et eesmärgid oleksid ka mõõdetavad, realistlikud ja ajalimiidiga.
  2. Selgita, miks sa tahad neid eesmärke saavutada ja kujuta ette lõpptulemust
  3. Proovi ennast ette kujutada, kui oled eesmärgi saavutanud. Kuidas sa ennast tunned? Sule silmad ja püüa näha seda pilti ja tunnetada eesmärkide täitmisega saabuvat tunnet. Hoia see pilt meeles.
  4. Kirjuta üles oma eesmärgid ja ära unusta märkimast ka üles, miks need sulle olulised on. See aitab sul olla fokusseeritud ja üle saada takistustest, mida ikka ette tuleb.
  5. Lahuta suured eesmärgid väikesteks jõukohasteks sammudeks. Proovi olla süsteemne ja realistlik.
  6. Tee tegevusplaan. Vaata oma eesmäke ja tegevusi, mille oled kirja pannud. Nüüd proovi välja nuputada, mida peaksid tegema igal nädalal et jõuda lähemale soovitule.
  7. Hoia plaan nähtaval kohal, märka edasiminekut ja vajadusel tee muudatused plaanis.
  8. Loo toetav keskkond. Iga väljakutse võib endaga kaasa tuua tagasilööke. Ümbritse ennast toetavate inimeste ja keskkonnaga. Jää positiivseks.
  9. Naera tagasilöökide peale ja tunnusta edu. Võta aega, et tähele panna, kui oled mingid sammud ära teinud. Premeeri ennast kasvõi millegi pisikesega.
  10. Võta vastutus oma eesmärkide saavutamise eest. Aktsepteeri, et sa oled ainus, kes võib sind aidata sinna, kuhu tahad minna.
  11. Püüa ajakavast kinni pidada, leia ressursid ja sisemine otsustavus, mis sind edasi aitavad.  Kui üksi ikkagi ei saa, siis coach on just selline abimees, kes võib sind aidata 🙂

 

Abist ja hinnangutest

Tulles tagasi enda coachingusessioonilt tabasin ennast mõttelt, et kui tore on olla ka kliendi positsioonis. Nii tore on rääkida, ennast tühjaks saada ja enda muresid lahata. Juba läbi mõtlemine aitab kõvasti kaasa selguse saavutamisele ja annab palju infot selle kohta, mis on tähtis mulle endale.  Muidugi võib tekkida küsimus, miks on coachile coachi vaja, et kas ta siis ei oska oma tööd hästi? Pigem on siin vastus selles, et kuidas ma saan oma klientidele midagi soovitada, mille mõju suurust ma ise ei tunneta. Kõik käib ju läbi iseenda, see on inimlik ja ma olen ka inimene.

Mõju on aga vägev :). Isegi kui ise istud oma mure otsas ja püüad seda lahata, siis jääd kuidagi ühekülgseks. Võõras inimene aga oskab ehk küsida küsimusi, mille peale pole sa ise tulnud ja mis sind täiesti pahviks löövad. Mis mõttes ta sellist asja küsis? Kuidas ma ise selle peale ei tulnud? Nii tulevadki lahendused ja pinge ning frustratsiooni kadumine.

Teine asi, mis on vägev, on see tunne, et sa võid kedagi usaldada, kes ei anna sulle hinnanguid ega suhtu sinusse kuidagi ka siis,  kui luban endal olla ka rumal või tobe antud olukorras. See on kuidagi vabastav.  Nagu  Earl Nightingale on öelnud: ” Kui sa annad hinnanguid teise inimese kohta, siis sa mitte ei kirjelda teist inimest vaid iseennast”. Samas pole vaja ka enda suhtes liiga karm olla. Ka endale võib oma vead andeks anda ja proovida edaspidi paremini tegutseda.

Tee midagi!

Üks mu sõber kurtis hiljuti, et tahaks midagi oma elus muuta. Tundsin huvi, et mida ta tahab muuta? Selgus, et sõber tahaks leida tööd või tegevusala, mis tekitaks temast tõelist kirge. Mulle meenus kuskilt Elizabeth Gilberti mõte, et asju, mis tõelist kirge tekitavad tuleb väga harva ette. Tavaliselt, kui oled otsimas, siis sa ei leiagi. Muidu ju ammu tegeleksid sellega? Ehk siis lühidalt öeldes – hakka kuskilt peale ja küll siis tuleb huvi järgi. Olen ise tähele pannud, et kui mulle midagi teha meeldib ja kui ma sellega hakkan tegelema, siis huvi suureneb. Kui veel peaks selle tegevuse tegemise protsessis midagi õnnestuma, siis tekib tegutsemistuhin jaaniiedasi… Ehk siis kui tahad leida kirge – siis tee midagi!! Ükskõik mida. Mõtle, mis sulle lapsepõlves meeldis, või mis on hiljem tähelepanu tõmmanud. Ära otsi kirge vaid otsi huvi ja meeldimist. Kasvõi imepisikest. Äkki tuleb siis kirg ka?  Ee.. ja anna mullegi teada!

Loomingulisusest

Mis juhtub siis, kui annad endale vabaduse olla loominguline ja luua meistriteos, mida poleks osanud endalt eluski loota? Me oleme kõik kasvanud üles teadmisega, et meil on mingid anded, me kas oskame joonistada või ei oska, me kas oleme andekad oma mõtete kirja panemises või mitte. Keskkooliaegne kirjandusõpetaja on meile suuremaks koormaks kui iganädalane kohustus lilli kasta. Mõelgem hästi järele, et kas õpetajal ikkagi on õigus öelda, et see, kuidas me mõtleme pole õige, pole loominguline, pole ilus? Teinekord ainult vaatad mõnda raamatut ja mõtled, et kuidas on võimalik, et selle kirjutajal on nii palju loomingulisi mõtteid? Kuidas on võimalik kirjutada 300 lehekülge teksti nii, et sellel on suur hulk andunud lugejaid? Inimesed on nõus raamatupoodidest raamatuid lausa ostma. Kas tõesti on tegemist kellegi andega või lihtsalt sellega, et see, kes neid raamatuid kirjutab lubab endale olla loominguline. Ta ei muretse tegelikult, mida ta kirjandusõpetaja talle ütleb. Ta ei muretse selle pärast, et keegi võib tema mõtted täiesti maha teha. Vahel tundub, et me keelame endale olla loomingulised hirmust, et meid mõistetakse hukka. Elizabeth Gilbert, raamatu “Eat, pray, love” autor on öelnud, et mure selle pärast, mida lugeja, kriitik, kirjastaja arvab tapab ära kogu kirjaniku loomingulise potentsiaali. Oma loomingut tuleb teha ainult enda jaoks ja enda rõõmuks. Kui see kellelegi veel meeldib on puhas boonus. Seepärast me ei lubagi endale võimalust luua midagi ilusat, midagi hingele. Me ei pane kirja oma kõige kaunimaid mõtteid, ega joonista üles oma kõige kirglikumaid tundeid. Kellel tegelikult on õigus öelda, millised on reeglid? Usun, et see oled sina ise, lase ennast vabaks ja loo, pane ennast paberile või lõuendile. Looming on ju iseendale – sa ei pea seda kellelegi müüma, näitama või kinkima. Looming annab endale suurima kingituse, mida void saada – vabaduse. Vabadus tähendab, et sa lased ennast vabaks köidikutest ja igaõhtuse telekavahtimise asemel vabasta ennast pingetest midagi luues, andes väärtuse igasse oma õhtusse. Looming on võimalus ennast välja elada pingetest ja mis kõige olulisem – vabastada endas oma loominguline potentsiaal.